Liigu sisu juurde

Blogi · 19. oktoober 2017

Piimatoodetest ajurveeda vaatenurgast

Piim toiduainena võib olla elunektar või mürk – kõik sõltub sellest, kes, millal ja kuidas seda tarbib. Üks ja sama asi, aine või tegevus võib olla ravim või mürk.

Konsultatsioonidel küsitakse tihti minu arvamust piima ja piimatoodete kohta. Ajurveeda – mida eestlasele arusaadavamalt võiks kutsuda talupojamõistuseks, vanaemade tarkuseks või lihtsalt loogiliseks loodusteaduseks – on mind viimastel aastatel juhatanud arusaamani, et igal medalil on kaks külge. Ükski asi ei ole iseenesest hea või halb, kõik oleneb kontekstist.

Elu toob meile hetki, kui peame vaatama läbi meid ümbritseva killustatud infovälja ja kogunenud tõekspidamiste ning nägema suurt pilti, kus kõik on omavahel seotud. Ühe elemendi muutmisel võib terve süsteem muutuda iseenda vastandiks ja aine iseenda antipoodiks. Ajalooliselt on seda nimetatud alkeemiaks.

Kuidas piim mu lapse tervenemist toetas

Minu kokkupuude piima tervendava mõjuga ulatub umbes kolme aasta taha, kui mu lapsel ilmnes degeneratiivne närvihaigus, millega kaasnesid õpi- ja keskendumisraskused. Kaalumisel oli klassikursuse kordamine. Varasemad positiivsed kogemused ajurveedaga andsid usku võtta olukorra lahendamiseks appi traditsiooniline ravi. Käisime lapsega aastase vahega kaks korda Indias panchakarma protseduuri tegemas. Vahepealse koduse ravi oluline osa oli juua sooja piima ravimtaimedega ning võtta taimesegusid gheega. Haiguse kulg pöördus ja laps on tänaseks tervenenud.

Piima omadused ajurveeda järgi

Füüsilisel tasandil lisab piim struktuuri, soodustab arengut ja kasvamist ning noorendab ja uuendab organismi. Piim toidab plasmat ja nahka, aju ja närve, toetab immuunsüsteemi, parandab mälu, soodustab selget mõtlemist ja und. Piim on tuntud ka afrodisiaakumina. Meeletasandil piim rahustab, stabiliseerib ja suurendab rahulolutunnet.

Piim toidab, kuid on raskesti seeditav ja oma olemuselt jahutava toimega. Raviomaduste saavutamiseks tuleks piima alati tarbida soojalt ja eraldi toidukorrana. Soojale piimale lisatud mesi suurendab piima positiivseid omadusi. Tassitäis sooja piima mee ja veerandi riivitud muskaatpähkliga enne magamajäämist on unehäirete korral väga sobiv abinõu.

Miks on oluline, milline piim

Raviomadused on naturaalsel mahedal toorpiimal. Ajurveeda järgi tekitavad kõik tööstuslikult töödeldud toiduained füüsilises plaanis seedetraktis mürke ja meeletasandil tuhme mõtteid ning negatiivseid emotsioone. Nii muudavad ka homogeniseerimine ja pastöriseerimine piima struktuuri, mille tagajärjel muutub piim seedimatuks ja tekitab lima.

Kui seedetrakt on umbes ja soolestiku seintele on pika aja jooksul ladestunud mürkaineid – olgu ebakvaliteetse toidu, stressi või korrapäratu elu tõttu –, siis mõjub isegi soe mahe toorpiim mürke suurendavalt. Nii on see näiteks laktoositalumatuse korral. Organismi õrnalt puhastades on võimalik probleemidest vabaneda: ajurveedas on selleks panchakarma, sügav tasakaalustav protseduur, mis puhastab ja uuendab keha ja meelt. Lisa saab lugeda Alkeemia artiklist kevadisest keha puhastamisest.

Piimaga puder hommikusöögiks

Meie peres on kolm koolilast ja igal tööpäeva hommikul sööme piimaga keedetud kaerahelbeputru. Vähestel toitudel on nii võimas omadus kanda terveks päevaks edasi armastuse, rahu, stabiilsuse ja hoituse tunnet nagu pudrul, mis on tehtud armastusega hoitud lehma piimast ja armastusega kasvatatud maheteraviljast. Lehmapiima ei asenda mandli-, riisi-, soja- või muud „piimad”, mis poest ostetuna on kõik tööstuslikult töödeldud. Ka kitsepiimal ei ole sellist mõju.

Ainult endale putru keetes ma piima ei lisa, sest piimal on struktuuri ehitav toime, mida mu praeguse füüsilise koormuse juures vaja ei ole. Perega koos hommikust süües kaalub rõõm koosolemisest ja ühiselt söödud maitsvast pudrust aga üles kõik ratsionaalsed kaalutlused. See on mõnus ja rahulik algus päevale.

Üldjuhul tuleks piima nautida eraldi toidukorrana, sest see ei sobi kokku teiste toiduainetega. Erandiks on teraviljad, mida võib koos piimaga pudruks keeta. Mandlid ja datlid sobivad ideaalselt putru magustama.

Külmad piimatooted

Külmad piimatooted on raskesti seeditavad, tekitavad organismis ummistusi ja paljudele need ei sobi. Teadliku tarbimisega saab nende ebasoodsat mõju vähendada.

  • Kui sinu toiduvalikusse kuuluvad juust, jogurt, keefir või muud külmad piimatooted, söö neid pigem lõuna ajal kui õhtul.
  • Juustusõber söögu pigem kvaliteetset juustu ja vähem. Tardaine ja säilitusaine ei kuulu kvaliteetse juustu koostisesse.
  • Külma piima negatiivseid omadusi võimendab suhkur. Magusad kohupiimakreemid, magustatud jogurt ja jäätis võiksid seetõttu olla toidulaual üliharva.
  • Kaalu langetades tasub mõelda külmade piimatoodete vähendamisele või neist loobumisele.

Külmad tööstuslikult töödeldud piimatooted aeglustavad seedimist, panevad seeditava toidu hanguma ning lisavad seedesüsteemi mürke, põhjustades ülekaalu, seedehäireid, allergiaid, toidutalumatust ja negatiivseid mõtteid. Samas tekitavad põlvkondadeülesed tarbimisharjumused kohastumuse: meie lapsed näiteks on harjunud panema hapukoort supi sisse ja sellest probleeme ei teki.

Õnneks on ajurveeda järgi kõik doseerimise küsimus. Kui seedeprobleeme pole ja võimalikud lisakilod stressi ei tekita, võib mõõdukalt kõike süüa. Keha tuleb väikese patustamisega toime, kui üldiselt jälgid endale sobiva tervisliku toitumise põhimõtteid. Aeg-ajalt, pühapäeval või pidupäeval, võib ikka pakkuda lähedastele armastust ja küllust täis sooja omatehtud kohupiimakooki – nii nagu on teinud meie emad ja vanaemad.

Ghee ehk vedel kuld

Piimatoodetest rääkides ei saa kõrvale jätta gheed – selitatud võid ehk võiõli. Ghee on ajurveeda „vedel kuld”, mis saadakse alkeemilise protsessi tulemusena, kus vähema väärtusega robustsem või muudetakse pikaajalise keetmise teel täiesti teiseks, väga eriliste omadustega aineks. Ghee on suurepärane toiduaine, ravim ja kosmeetikum – sellest kirjutan pikemalt postituses „Seitse põhjust, miks armastada gheed”.

Piim kui kohalik täistoit

Kokkuvõttes on piim toiduaine, millesse tuleks suhtuda austusega. Kõige olulisem on minu arvates see, et piim on kohalik Eesti täistoit – seda ei pea töötlema ega sisse ostma. Mulle meeldib lähenemine, kus täisväärtuslik toit pärineb kodukohast 50–100 km raadiusest, ja piim võiks olla sellisel põhimõttel kättesaadav. Ostes mahepiima ja traditsioonilisi piimatooteid väiketalunikelt enda lähedalt, toetame elu maal ja soodustame kogukondlikku eluviisi. Veel toredam on, kui pere saab lehmapidajaga otse suhelda ja oma silmaga veenduda, et lehm on talus armastatud koduloom, mitte lihtsalt tuluüksus.

Meie kliimavöötmes on lehm sajandeid sidunud perekondi, toitnud kogukondi ja aidanud rasked ajad üle elada. Lehm on olnud rikkuse sümbol – miks ei võiks temast saada hooliva kogukondliku ühistegevuse ja puhta keskkonna sümbol, nagu ta on Šveitsis, kus igas Alpikülas tervitab sind romantiliselt mõjuv sõnnikulõhn ja peaaegu igast talust saab osta käsitööjuustu? Mahepiim ja mahevõi ei ole luksuskaup, vaid näitavad hoolimist.

Kuulsin hiljuti uudist, et Eestis plaanitakse suurendada mahepiimatootmist – kahjuks mitte kodus pakutava mahevõi ja mahejuustu tootmiseks, vaid selleks, et töödelda piim piimapulbriks ja müüa piiri taha. Kurb on see sellepärast, et tööstuslikult töödeldud piimatooted kaotavad tervisele kasulikud omadused. Tervikpilt on suurem kui kasumitsükkel.

Välise vaenlase otsimise asemel – olgu selleks piim, suhkur, nisu, valitsus või miski muu – võib pöörata pilgu sissepoole ja uurida armastavalt oma rahulolematuse ja tervisehäirete tegelikke põhjuseid. Kas põhjus on korrapäratu elu, liigne meelte stimuleeritus, stress, rahuldust mitte pakkuvad suhted või ebakvaliteetne toit, tasub igal juhul õrnalt rahustada meelt ning luua enda sees ja enda ümber rohkem lihtsust, vaikust, rahu ja armastust. Kas või näiteks juues klaasi sooja piima meega.

Kui tahad teada, millised piimatooted just sinule sobivad, tule ajurveeda tervisekonsultatsioonile Tallinnas või veebis.